Päike

Viimase 12 aasta jooksul, mil Eestis on päikeseelektrijaamu rajatud, on nende elektrivõrku ühendatud võimsus jõudnud praeguseks juba 1200 MW-ni. See on juhtunud kolm aastat kiiremini, kui eelmises 2022. aasta Rohetiigri teekaardi uuenduses ennustatud sai. Päikeseelektrijaamade kiire lisandumine on toimunud nii 2022. aasta kõrgete energiahindade naljal, mis hoogustasid investeeringuid, kui ka tulenevalt sellest, et päikeseelektrijaamade rajamine on tänapäeval odavam kui kunagi varem ja mitmed suured projektid on jõudnud arendustest ehitusfaasi. Kui 2020. aastal maksis maapinnale rajatud päikeseelektrijaam ilma maa ja liitumisteta 500 000 – 550 000 eurot 1 MWdc kohta, siis 2024. aasta teises pooles juba 340 000 – 380 000 eurot ja pööratavatel kinnitustel 370 000 –420 000 eurot.

2024. aastal oli nii suvel kui ka isegi septembris tunde, kus päikeseenergia toodang ületas siseriiklikku tarbimist. Nähes, kui usinalt on ka Lätis ja Leedus päikeseelektrijaamade rajamine ette võetud, võib juba paari aasta jooksul näha suvetunde, kus kogu Baltimaade energiatarve on 100% tagatud päikeseenergiaga.

Päikeseelektrijaamade installeeritud võimsuse suurem number suvisest siseriiklikust tarbimisest on viinud olukorrani, kus energiahinnad on nullilähedased või lausa negatiivsed. Madalate ja negatiivsete hindadega tundide arvu võimendab veelgi tuuleenergia võimsuste kasv.

Vaatamata ülaltoodule on selleks, et jõuda 2030. aastaks seatud 100% taastuvenergia osakaaluni siseriikliku tarbimise katmisel, vaja praegusest siseriiklikust elektrienergia tootmise aastase arvestuse defitsiidist jõuda mitmekordse taastuvenergia võimsuste ülejäägini.

Selline taastuvenergia kasv võib küll tarbijatele paljudel tundidel odavate hindade näol olla meelepärane, aga tootjate jaoks pikendab taastuvenergia investeeringute tasuvust ja muudab üha keerukamaks uute taastuvenergia võimsuste finantseerimise. Tootjatele on investeerimiskindluse tagamiseks aga vaja kümne või enama aasta pikkust hinnakindlust.

Selleks, et päikeseenergia kasv jätkuks, on oluline rajamishinna vähenemine, efektiivsem ja nutikam tootmine, energia salvestamine, parem päikeseenergia tarbimisse suunamine ning pikaajalisemate ostu-müügilepingute populaarsuse kasv tootjate ning tarbijate vahel.

Maailmas praeguseks toimunud liiga kiire päikesepaneeli komponentide ja neid kokku panevate tehaste lisandumine on viinud päikesepaneelide hinnad allapoole tootmise omahindu ja võib põhjustada mõne tootja pankroti. See aga ei takista siiski pidevat innovatsiooni sektoris ega päikesepaneelide jätkuvat efektiivsuse kasvu, millega kaasneb päikeseelektrijaamade rajamishindade (jättes arvestamata liitumistasusid) pidev vähenemine.

Siiani on päikeseelektrijaamu rajatud peamiselt lõuna suunale orienteerituna. Uusi, suuremaid (10+ MW) maapinna päikeseelektrijaamu rajatakse lähiaastatel rohkem aga idast läände pööravatele kinnitustele. Koos kahepoolselt tootvate päikesepaneelide kasutamisega lükkavad sellised jaamad tootmise tiputunnid hommikusele ja õhtusele ajale, tagavad seeläbi tootmise ühtlasema ööpäevase jaotuse ning suurendavad samaaegselt aasta lõikes toodangut 10–15% võrra. Hoonepõhiste päikeseelektrijaamade korral leiavad kasutust rohkem nii ida-läänesuunalised päikesepaneelide paigutused kui ka vertikaalsed paigaldused hoone fassaadidele. Mõlemad lahendused suurendavad omatarbeks toodetud päikeseenergia osakaalu.

Pidev päikese- ja ka tuuleenergia kasv nõuab tootmisvõimsuste üha suuremat piiramist (maha koormamist) või siis elektritoodangu salvestamist ning kasutamist muudel, mitte tootmise tundidel. Sellega seoses on näha 2–4-tunnise tipuvõimsuse mahuga akupõhise energiasalvestuse suuremamahulist lisandumist nii maaparkides kui ka hoonepaigaldistest, kus päevane energiatarve on väike. Energiasalvestuse levik, koos nullilähedaste ja negatiivsete päev-ette-turu hindadega viib selleni, et päikesejaamade toodangu piiramisest tekivad järsud toodanguhüpped võrgus, mida teistpidi hakkavad kompenseerima sagedusturu kaudu samad päikeseelektrijaamadega koos eksisteerivad või sõltumatud energiasalvestussüsteemid ning gaasielektrijaamad.

Joonis 15. Päikesejaamade lisandumise prognoos

Tulenevalt eelkirjutatust jätkub päikeseenergia võimsuste kasv (vt joonist 15) ja teekaardi hinnangul mõnevõrra kiiremas tempos, kui energiamajanduse arengukava aastani 2035 ette näeb. Põhiline päikeseenergia võimsuste kasv kuni aastani 2040 leiab aset aastail 2025–2027, kui rajatakse 400–500 MW jagu pöörataval kinnitusel päikeseelektrijaamu. Ülejäänud võimsuste lisandumine lähtub paljuski hoonete energiatõhususe tõstmise ja seatud keskkonnaeesmärkide rajamise soovist. Järk-järgult väheneb tulevikus huvi omatarbeks uusi päikesevõimsusi rajada ja pigem kasvab huvi rajada energiasalvestussüsteeme ning osta taastuvenergiat otseliini kaudu.