Proloog

Elamisväärne elu Maal saab jätkuda ainult sel juhul, kui inimeste elustandard, käitumisharjumused ja innovaatiline majandus on võrdväärsetel alustel tasakaalustatud looduse ja kliimaga. Maa on 4,6 miljardit aastat vana, inimkond on suutnud kaduvväikese ajaga mõjutada planeeti sedavõrd, et hästi toimivast tasakaalus ökosüsteemi toimimine on sattunud suurtesse raskustesse.

Kestvad sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas ja nendega seonduv maailmas on lisanud veelgi koormust keskkonnale ning see koormus ja tekitatud kahju ei kao ka pikka aega peale sõdade lõppemist.

Hapramaks muutunud julgeolek ning sõjaga kaasnevad majanduslikud mõjud on kohati, aga ka Eestis, tõstatanud tervele mõistusele vastuvõetamatu üleskutse loobuda loodussäästliku majanduse ja rohetehnoloogiate arendamisest ning asuda – sõja ettekäändel – veelgi intensiivsemalt kasutama loodusressursse. Põhjenduseks tuuakse vajadus säilitada loodusressursside kasutamisel põhinev lineaarse majanduse ja jõukuse jätkuv kasv ning vältida vaesumist. Tõde rikkusest ja vaesusest on aga just vastupidine.

Hiljuti lahkunud loodusfilosoof Fred Jüssi on 2022. aastal öelnud: „Loodus ei ümbritse meid, loodus sisaldab meid – me oleme üks osa sellest keskkonnast. Väga oluline on, et tunnistataks loodusseadusi. Väljaspool loodusseadusi me elada ei saa. Ei tohigi elada!“ See on lihtne tõde, mida tuleb meeles pidada mistahes valikuid ja otsuseid tehes nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.

Me vaesume Eesti riigi ja maana kiiresti ja sügavalt, kui me oma elukorraldust ja suhtumist loodusesse ei muuda. Meil on igal aastal vähem seda, mis on meie enda eksistentsiks vajalik ja tähtis – vähem metsa, rabasid, soid, õhku, vett, loomi, kalu, putukaid, isetaastuvaid looduskooslusi ja muud. See vaesumisprotsess toimub järjest kiirenevas tempos ja see on palju olulisem probleem kui majanduskasvu või rahalise jõukuse kahanemine. Sest see mõjutab kõigi inimeste heaolu ja elukvaliteeti, mida on rahas raske otseselt mõõta – tervist, vaimset, emotsionaalset ja füüsilist rahulolu ning õnnetunnet.

See vaesumine tuleb peatada. On vähe usutav, et senini tekitatud kahju saab tagasi pöörata ja juba tehtud kahju heastada, kuid veel on võimalik edasine halvenemine peatada.

Energeetika transformatsiooni kaudu pakub Rohetiigri Energia Teekaardi järjekordne värskendus selleks olulisi, teostatavaid võimalusi. Usume, et Eesti ettevõtjatel on soov, valmisolek ja võime need võimalused kogukonna ja riigi kaasabil ellu viia.