Puidu kasutamine energeetikas

Puit on oma lihtsa kättesaadavuse tõttu leidnud kasutust energeetikas ajast aega ja nii ka tänapäeval. Eestis on puidu kasutamisel energeetikas olnud ja on ka tulevikus oluline koht – näiteks on just puiduhakke kasutamine koostootmisjaamades võimaldanud Eestil siiani täita suure osa taastuvenergia eesmärke.

Viimastel kümnenditel Eestis ja ELis välja kujunenud puidu energeetilist kasutust korraldavad regulatsioonid ning dotatsioonid võivad lähiajal muutuda – Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta raport tõi välja, et praegune puidukasutus energeetikas ei ole ELis kliima ega elurikkuse mõttes, samuti kogu elutsüklit arvestades igas osas päris õige. Seetõttu on Euroopa Komisjon esitanud uue ettepanekute paketi rangemate kestlikkuse kriteeriumide kehtestamiseks ning tulevikus on nii elektritootmises kui ka soojusmajanduses vajalik valmis olla alternatiivsete kütusevabade tehnoloogiate laiemaks kasutuseks. On tõenäoline, et suuremaid muudatusi kuni 2035. aastani siiski ei toimu ja seetõttu on teekaardis arvestatud puidu energeetilise kasutuse jätkumisega ning seda eelkõige koostootmisjaamades. Lisaks on energeetilise puidu kasutamine väikese energeetilise kasuteguriga rakendustes (elektri tootmiseks ilma soojuse tootmiseta) keskkonda koormav ja ressurssi raiskav ning sellist kasutust tuleb vältida.

Keskkonnaagentuuri andmetel oli Eesti puidubilansi kogumaht 2022. aastal 17 681 000 m3. Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (11,9 mln m3) ja import (4,3 mln m3). Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 40% palgina, 23% paberi- ja 37% küttepuiduna. Puidu ja puittoodete impordi kogumahust moodustasid suurema osa saematerjal (32%), tööstuslik ümarpuit (20%) ning paber- ja papptooted (20%).

Puidubilansi lõppkasutuse suuremad valdkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (11,2 mln m3) ning puitkütuste tarbimine energeetikas. Ekspordi kogumahust moodustasid suurema osa puidugraanulite (31%), tööstusliku ümarpuidu (15%), puiduhakke (12%) ja saematerjali (10%) eksport. Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) 51% (9,1 mln m3), seejuures tarbiti riigisiseselt energeetikas 5,8 mln m3 (sisaldab halupuitu). Kuna ilma ekspordita oli Eesti sisetarbimise maht puidubilansi põhjal 6,4 mln m3, moodustab energeetilise puidu tarbimine kogu sisetarbimisest kuni 90%.

Harjumuspärasest aastasest raiemahust rääkides on oluline arvestada, et selle numbri juures peetakse silmas ainult metsamaalt tehtud raietest saadavat puitu ja see number – u 12 mln m3 – on oluliselt väiksem kogu kasutatavast puidust. Puidubilansis on lisaks ka import ja mitte metsamaalt saadav puit.

Eestis on nüüd ja edaspidi igati mõistlik kasutada kohalikku madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kohalikes koostootmisjaamades. Eestis on jätkusuutliku ühtlase raiemahu suuruseks metsamaalt pakutud 8–9 miljonit tihumeetrit aastas. See tagab ühtlase toorme Eesti puidutööstusele ja sellele mahule vastavast energeetilise puidu kogusest piisab Eesti siseriikliku vajaduse katteks ning taastuvenergia tootmise tasakaalustamiseks. 2022. aasta raiemahu analoogia põhjal oleks aastaseks koguseks 37% metsamaalt saadavast puidust ehk 3–3,5 mln m3. Sellele lisandub mittemetsamaalt saadav energeetiline puit, mida on puidubilansi andmete põhjal u 1 mln m3 aastas.

Energia teekaardi arvestuste kohaselt puidu energeetiline tarbimine langeb tulevikus Eestis praeguselt u 5 miljonilt kuupmeetrilt aastas 4,1 miljonile kuupmeetrile aastaks 2031 ja 2,7 miljonile kuupmeetrile aastaks 2040 (vt joonist 18). Peamiselt tuleb kasutuse vähenemine ainult soojuse tootmiseks kasutatava puidu arvelt, koostootmisjaamades puidu kasutamine jätkub.

Joonis 18. Energeetilise puidu kasutuse muutus Eestis

Puidu kasutamise vähenemise teevad võimalikuks soojuspumpade laienev kasutamine ja kütusevaba energia tootmine.

Tulenevalt energeetilise puidu sisemaise tarbimise vähenemisest vabaneb sama raiemahu juures praegu energeetiliselt kasutatav toore teekaardi poolt vaadeldava perioodi jooksul osaliselt alternatiivsetele kasutustele (näiteks puidukeemiale või ehitusmaterjalide tootmisele).

Praegusel keerulisel ajal on oluline teada, et energeetilise puidu (sh graanulite) eksport vähendab ka riigi energiajulgeolekut – see tuleb järk-järgult lõpetada ning leida seni eksporditavale puidule siseriiklik tarbimine nii energeetikas kui ka alternatiivsetel kasutusaladel. Energeetilise puidu ekspordi lõpetamisel on lisaks julgeoleku suurenemisele ka positiivne majanduslik mõju: Eesti jätab siis tasuta eksportimata puiduga seotud CO2 määra, millel on otsene rahaline väärtus seda puitu siseriiklikult energeetiliselt või muul otstarbel kasutades. Hakkepuidu ja graanulite ekspordi maht on olnud samas suurusjärgus Eesti-siseselt tarbitava mahuga (vt joonist….) päris pikalt, positiivne on graanulite ekspordi vähenemine paaril viimasel aastal.

Joonis 19. Tahkete biokütuste tarbimine ja eksport (Statistikaamet)

Energiamajanduse kontekstis on metsal ja teistel looduslikel kooslustel nii nüüd kui ka tulevikus teinegi oluline roll – süsiniku sidumine. Energeetikaga seotud fossiilsete kütuste põletamisel (sh transpordis) tekkiva CO2 kompenseerimiseks vajalik looduslik süsiniku sidumise võimekus Eestis on viimase kümnendi jooksul mitu korda vähenenud ja jõudnud alates 2015. aastast intensiivse metsaraie, turba kaevandamise suurenemise ning intensiivpõllunduse tõttu süsiniku sidumise asemel süsinikku emiteerivasse olukorda, saavutades maksimumi aastal 2018 (vt joonist 20).

Joonis 20.  Loodusliku süsiniku sidumise muutus

Fossiilsete kütuste asendamine (eriti transpordisektoris) võtab aega ja mingi osa fossiilsetest kütustest jääb kasutusse ka aastatel 2030–2040. Sellest tuleneva süsinikuheitme kompenseerimiseks on vaja suurendada Eestis loodusliku süsiniku sidumise võimekust tasemeni, mis oli olemas eelmistel kümnenditel (3–4 miljonit CO2 ekvivalenti aastas). Eesti loodusel oli sellisel tasemel süsiniku sidumise võimekus veel hiljuti olemas ja see tuleb taastada.

Soovitused otsustajatele

Puidu kasutamine energeetikas väheneb perioodil 2025–2040, samas peab suurenema puidu kasutamise efektiivsus ja vähenema puidu raiskamine. Tulenevalt sellest on energiamajanduse kontekstis vajalik:

  1. Vähendada ja lõpetada energeetilise puidu (peamiselt pelletite ja hakkepuidu) eksport – tulemusena paraneb energiabilanss, kasu on nii kliimapoliitiline kui ka majanduslik – jäetakse eksportimata tasuta CO2 määr, millel on otsene majanduslik väärtus seda puitu Eestis energeetiliselt või muul otstarbel kasutades. Eksport võib olla lubatud ainult juhul, kui eelnevalt on rahuldatud kohapealsed vajadused ja kogu puidu varumine toimub ühtlase raie jätkusuutlikke põhimõtteid järgides.
  2. Rajada koostootmisjaamad suuremate küttepiirkondade juurde eesmärgiga vähendada energiakadusid ja suurendada kohaliku ressursi kasutust. Sealjuures peab lõplik kasutus olema võimalikult kõrge kasuteguriga ja kogu tarneahel peab vastama taastuvenergia direktiivi säästlikkuse nõuetele.
  3. Suurendada puidupõhise energia (koos)tootmist Ida-Viru soojuselektrijaamades, sh Narva linna küttevajaduse katteks praeguse põlevkivikasutuse asemel. Ilmselt on parim variant Narva soojusvarustuse tagamiseks kombineeritud lahendus puiduhakkest, soojuspumpadest, geotermaalenergiast ja gaasikatlamajast.

Koostootmisjaamade rajamine suuremate küttepiirkondade juurde ja Narva jaamade osaline üleminek puidupõhisele energiale tagaks nii energiajulgeoleku, taastuvenergia osakaalu suurenemise, kohapealsete ressursside efektiivsema kasutamise kui ka olemasoleva energiatootmise taristu pikema eluea. Lisaks toetab selline lähenemine regionaalset arengut ning töökohtade loomist ja säilimist.