Biogaas

Biogaas on orgaanilise toorme kääritusprotsessi käigus eralduv metaanirikas gaas, mis sobib kasutamiseks energia tootmisel ka täiendava puhastamiseta. Biometaan on puhastatud ja kontsentreeritud biogaas, mille metaanisisaldus on viidud maagaasiga lähedasele tasemele ning puhtusaste on sobilik selle kasutamiseks puhtalt või segatuna maagaasiga.

Biogaasi tootmiseks kasutatakse toorainena loomset sõnnikut, toiduainetööstuse jääke, reoveesetet, biojäätmeid ning taimset biomassi. 2023. aastal toodeti Eestis 210 GWh biometaani. 2024. aasta Eesti biometaanijaamades prognoositud toodetava biometaani kogus on 280 GWh. Joonisel 16 on toodud biometaani toormetest saadud energiakoguse osakaalud tooraine kaupa.

Joonis 16. 2024. aasta oktoobri seisuga toodetud biometaani toore

Kliimaneutraalsuse seisukohalt on oluline, et biogaasi/biometaani käsitletakse kasvuhoonegaaside arvestuses negatiivse CO2 ekvivalendiga heitena (2021. aasta juulist kehtima hakanud RED II direktiivi kohaselt on loomsest sõnnikust toodetud biometaani KHG vaikeväärtus vahemikus –80–100 gCO2ekv/MJ), kuna biometaani tootmisel püütakse kinni see kogus metaani ja teisi kasvuhoonegaase, mis vastasel juhul – loomulikul ladestamisel looduses – otse atmosfääri paiskuksid.

Biogaasi tootmisel on oluline osa ringmajanduses. Orgaanika kääritamise ja tekkiva biogaasi väärindamisega:

  • vähendatakse jäätmetega seonduvaid kasvuhoonegaase, eriti põllumajanduses;
  • leitakse tekkivatele jäätmetele väärtust loov rakendus;
  • tõstetakse loomse sõnniku väärtust põllumajandusliku väetisena;
  • toodetakse positiivse keskkonnajalajäljega rohekütust, võimaldades sellisel moel vähendada kogu transpordisektori kliimamõju;
  • tõstetakse kohaliku kütuse tootmisega siseriiklikku energiajulgeolekut.

Biometaani tootmise laiendamisel on kasvupotentsiaal eelkõige põllumajandusliku toorme laiemas kasutuselevõtmises ja jäätmemajanduses bioloogilise jäätme eraldi välja sorteerimisel, samuti gaasi edasisel väärindamisel. Maksimaalset kasu saab biometaanist, kui kasutada toormena sõnnikut, läga, toidutööstuse jäätmeid (nt vadak), riknenud loomasööta (hoides nii ära märkimisväärse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite) või prügilagaasi.

Eesti Arengufond on 2015. aastal hinnanud Eesti biometaani tootmispotentsiaaliks u 4,5 TWh. See suur number sisaldab 80% ulatuses toorainena rohtset biomassi põllundusmaadelt, mis erinevatel põhjustel ei pruugi olla eelistatud tooraine biometaani tootmiseks. Joonisel 17 on toodud optimaalne biogaasi tootmise mahu kasv Eestis, mis vastab praegusele põllumajanduse tasemele ning mida soodsa regulatiivse keskkonna korral on võimalik realiseerida. 2024. aastal toimunud KIKi biometaani tootmise rajamise meetme alusel tekib Eestisse juurde veel neli uut biometaani tootmist[1], mille realiseerumisel võiks Eesti biometaani tootmine jõuda juba tasemele 500 GWh/a.

Joonis 17. Installeeritud biometaani tootmise võimekuse kasvu prognoos Eestis, GWh/aastas

Kokku oleks sellise mahu tootmiseks optimaalne u 20–30 biometaani tootmisjaama hajutatuna üle Eesti. Biometaani tarbimine on jagatud transpordi, soojuse ja elektri vahel, kusjuures kasutuse proportsioonid ajas muutuvad. Energiajulgeoleku seisukohalt on otstarbekas biometaani hoidmine strateegilise varuna Eesti Varude Keskuses ning ühe ligi 500 MW biometaanil ja LNG-l põhineva elektritootmise rajamine tipukoormuste katmiseks ning taastuvenergia tootmise ühtlustamiseks.

Soovitused ja lahendused

Biogaasi tootmise laiendamisel on teekaardi eesmärke ja energia trilemmat silmas pidades ainult positiivne mõju: väheneb keskkonnamõju, suureneb energia kättesaadavus ja energiajulgeolek ning fikseeritud hindade korral on tagatud eksporditavast maagaasist sõltumatu stabiilne hind nii tarbijale kui ka tootjale.

Biometaani tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et printsiip „saastaja maksab“ kehtiks sektoriteüleselt. Kasvuhoonegaaside eritamisega peab erinevate sektorite ettevõtetele kaasnema kohustus oma saastekoguseid tasakaalustada. Parima meetme saastekoguste tasakaalustamiseks peaks paika panema turg – biometaanil on tänu oma negatiivsele heiteväärtusele selge eelis konkureerivate rohekütuste ees ja suudab võistelda alternatiividega kasvuhoonegaasiheitme tasakaalustamise turul.

Selleks, et luua tingimused, kus turg oleks motiveeritud kasutama parimat meedet kasvuhoonegaaside tasakaalustamiseks, on seaduseloojatele järgnevad soovitused:

  • Riik peaks eelistama taastuvenergia direktiivi artiklis 25 seatud eesmärgi täitmiseks kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamisel transpordisektoris 14,5% võrrelduna baastasemega. See loob eeltingimused selleks, et transpordisektor leiaks turupõhiselt üles optimaalseima viisi heite vähendamiseks. Meetme rakendamine looks ka baasi, et kodumaine biometaan leiaks eeliskasutust imporditavate roheliste vedelkütuste ees. Lisaks aitaks meetme rakendamine luua motivatsiooni, et Eestis toodetud biometaan jääks Eesti tarbimisbilanssi, kuna turusignaalid eelistavad biometaani kasutamist kasvuhoonegaasi heitemahukust hindavatel turgudel/sektorites.
  • Selleks, et soodustada Eesti raskeveonduse rohestamist, tuleks luua meede gaasiveokite ostutoetuseks. Meede lubaks vähendada diiselmootorite osakaalu raskeveonduses ning looks eeltingimused biometaani laialdasemaks kasutamiseks raskesti rohestatavas transpordisektoris. Selleks, et tagada parim viis ühistranspordi kasvuhoonegaaside vähendamiseks, tuleks seada transpordiettevõtetele kohustus kasutada kütuseid, mille süsinikuintensiivsus on alla 0 g CO2ekv/MJ kohta. See looks eelduse, kus transpordiettevõtete kütusekasutusel ei emiteeritaks kütuse tootmise ega tarbimise tsüklis atmosfääri täiendavaid kasvuhoonegaase.
  • Selleks, et riigi gaasivarud põhineksid rohekütustel, tuleks Varude Keskuse varudele seada tingimus, et fossiilse maagaasi või LNG asemel kasutatakse biometaani.
  • Selleks, et toetada soojusmajanduse ja energeetika kasvuhoonegaaside vähendamist, tuleks rakendada täiendavat kasvuhoonegaaside vähendamise nõuete täitmist soojusmajanduse ja energeetikaettevõtetele.

Selleks, et soodustada biometaani tootmist ja toetada biometaani tootmiskoguste kasvamist, on seaduseloojatele järgnevad soovitused:

  • Soodustada biojäätmete võõriste (mitte biolagunevate komponentide) vabal kujul ringmajandusse suunamist ja biojaamades väärindamist. Selleks tuleks seada jäätmekäitlejatele karmimad reeglid biojäätme eraldi sorteerimiseks võõrisevabal kujul.
  • Prioritiseerida biojaamade rajamist, lubades lihtsustatud planeerimisprotsessi. Biojaamade rajamine parandab loomakasvatuste ümber asuvat keskkonda, lahendades haisuprobleemi ja pakub võimaluse jäätmete täiendavaks väärindamiseks.

[1] https://www.kik.ee/et/uudised/eesti-saab-juurde-neli-biometaani-tootmisjaama