Maismaatuul

Maismaal asuvad tuulepargid omavad väga head potentsiaali riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks, varustuskindluse tagamiseks läbi energiatootmise hajutamise, elektrihinna alandamiseks ning regionaalarengu edendamiseks.

Eesti maismaal töötas 2024. aasta lõpuks koos viimasena avatud Sopi-Tootsi tuulepargiga 214 elektrituulikut koguvõimsusega 712 MW. Tuulepargid tootsid Eestis 2023. aastal kokku 684 GWh elektrienergiat ehk 8% elektrienergia lõpptarbimisest ja 2024. aasta tuuleenergia toodanguks oli Eleringi andmetel juba 1161 GWh, mis oli 14,6% lõpptarbimisest (7949 GWh). Kui 2013. aastani toimus tuuleenergia valdkonnas areng, siis aastail 2014–2022 ehk „kaotatud kümnendil“ uute võimsuste lisandumine peaaegu seiskus. Peamiseks põhjuseks olid riigikaitselised piirangud, keskkonnauuringute puudulikkus, ebaefektiivne ja aeglane planeerimisprotsess ning poliitiline debatt taastuvenergiatoetuste üle, mis ei andnud arendajatele ega investoritele kindlust tuleviku suhtes.

Järjestikused valitsused on teinud otsuseid vajalikeks investeeringuteks õhuseirevõimekusse, et vabastada oluline osa Eesti mandrialast kehtestatud kõrguspiirangutest tuuleparkidele. Paika on saanud alates 2025. aastast läbiviidavate taastuvenergia vähempakkumiste tähtajad ja mahud. Jõustunud on nn kohaliku kasu instrument, mille järgi jagatakse tuulepargi tulu iga-aastaselt kohalike kogukondade ja omavalitsustega.        

Koostamisel olev energiamajanduse arengukava (ENMAK) näeb ette, et aastaks 2030 ulatub Eestisse rajatud maismaa tuuleparkide koguvõimsus umbes 2850 MW-ni. Arvestades, et need tuulepargid töötavad arvestuslikult täisvõimsusega u 3100 tundi aastas, ulatuks nende toodang 9 TWh-ni aastas, mis on võrreldav terve Eesti elektri tarbimismahuga. ENMAKi järgi võiks tuuleparkide koguvõimsus aastal 2040 ületada 4500 MW. Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on kavandatud taastuvelektri vähempakkumised, pikaajaliste elektri ostulepingute sõlmimise soodustamine ning regulatiivkeskkonna aja- ja asjakohasena hoidmine. Energia teekaardi hinnangul eeldab  2850 MW saavutamine aastaks 2030 või ka hiljem konkreetseid ja kiireid samme, vastasel juhul pole see realistlik.

Tuuleparkide rajamiseks Mandri-Eestisse viiakse kümnetes kohalikes omavalitsustes praegu läbi kohaliku omavalitsuse eri- või detailplaneeringuid mahus, mis ületab 2030. aastaks seatud eesmärgi pea kahekordselt. Oluline on siiski teadvustada, et vastavalt rahvusvahelisele praktikale realiseerub planeeringutest 10-30%  

Väga olulisel kohal planeeringute koostamise aja lühendamisel on seadusemuudatus, mis võimaldab eriplaneeringute koostamisel teatud tingimuste esinemisel detailse lahenduse koostamisest loobuda ja kehtestada eriplaneering juba eelvaliku otsuse alusel. Siinjuures on aga arusaamatu riigi kavatsus seesama eriplaneering kui tuuleparkide peamine planeerimismenetluse liik peatselt ära kaotada.

Koostamisel olevate planeeringute edukal lõpuleviimisel on väga olulisel kohal ühtse arusaama loomine ja praktiliste juhiste väljatöötamine, mis puudutab leevendavate ja vajadusel kompenseerivate meetmete rakendamist kaitstavate loodusobjektide suhtes, sh ettenähtavuse kujundamine seesuguste meetmete rakendamise võimalikkusest, seades eesmärgiks kaitstava liigi populatsiooni kaitse tervikuna, mitte iga isendi kaitse. See võimaldaks tagada tuuleparkide rajamise asukohtadesse, kus see on kõige kulutõhusam, arvestades muu hulgas elektritaristu paiknemist, mõju inimestele jm, eesmärgiga tagada pikaajaliselt madala hinnaga roheelekter nii kohalikele elanikele kui ka kohalikele tööstustele.

Alates 2024. aasta detsembrist viiakse läbi enampakkumisi, mis võimaldavad RMK ja riigi maadele elektrituulikuid planeerida. Keskkonnaagentuuri hinnangul luuakse selliselt täiendav võimalus tuulikute püstitamiseks võimsusega üle 1000 MW, mis võib olla täiendav garantii, et seatud 100% taastuvelektri eesmärk saab maismaa tuuleparkide abil täidetud, koos kombineeritud täiendavate päikeseparkide ja energiasalvestuse lahendustega. Samas eeldab see täiendavate uuringute teostamist ning planeerimismenetluse algatamist. Maismaa tuuleenergia arengu tagamiseks on aasta 2025 kriitilise tähtsusega. Lisaks planeeringute kiirendamisele on väga oluline kujundada taastuvenergia vähempakkumiste tingimused selliselt, mis annaksid kindluse võimalikult paljudel arendusprojektidel konkursil osaleda. Samal ajal on väga oluline kiirendada Eleringi investeeringuid võrgutugevdustesse kõigis piirkondades, kus tuuleparke planeeritakse.

Kuna kavandatavate tuuleparkide potentsiaal ületab riigi vajadusi mitmekordselt, on väga oluline järgida vähempakkumiste juures tehnoloogianeutraalsuse printsiipi.  Juhul, kui otsustatakse üht või teist tehnoloogiat eelistada, tuleks selle otsuse tegemisel lisaks toetusmeetme erikulule (eurot ühe toodetava kilovatt-tunni roheelektri kohta) võtta arvesse ka projektidega kaasnevat kohalikku kasu, sh kogukondadele ja omavalitsustele ning kohalikele maaomanikele, mõju regionaalarengule infrastruktuuri parendamise kaudu,  töökohtade säilitamisele ja tekitamisele läbi otseliini regulatsiooni, mõju energiavarustuskindlusele energiatoodangu hajutamise kaudu jm.

Poliitikasoovitused

Maismaa tuuleparkide lisandumiseks teekaardis kirjeldatud mahus on vajalik:

• vältida vähempakkumistel osalemisel topeltkulusid ja -riske vähempakkumistel samaaegselt nõutavate tagatiste ning fikseeritud liitumistasu näol;
• kiirendada regulatsiooni väljatöötamist, mis võimaldab fikseeritud hinnakirja alusel ning lubatud tähtaja jooksul kavandatavatel tuuleparkidel elektrivõrguga liituda;
• võimaldada vähempakkumistel võetavaid kohustusi täita portfellipõhiselt – st sõltumata energiatootmisüksuse asukohast Eesti territooriumil;
• kaaluda vähempakkumiste tagatise määra alandamist, võimaldamaks ka väiksemate arendajate osalemist pakkumistel;
• kaaluda taluvustasude diferentseerimist olemasolevas regulatsioonis moel, kus tuulikutele lähemad elukohad saaksid kõrgemat toetust ja kaugemal asuvad vähem;
• võimaldada fikseeritud hinnaga liitumist kõigis asukohtades, kus omavalitsuse planeerimisprotsess kinnitab taastuvenergia arenduse perspektiivi;
• diferentseerida tuulikute tasu mudelit nii, et lähemal elavad majapidamised saaksid rohkem, kuna mõjud on tõenäoliselt suuremad;
• kohustada omavalitsusi nende eelarvesse jäävast tuulikutasust kulutama vähemalt 60% ulatuses 10 km raadiuses tuuleparkidest. Eesmärk on, et raha jääb kogukonda ja elavdab ning parandab elujärge enim seal, kus tuulepargi mõju tekib;
• ajatada liitumistasude maksmine võimalikult hiliseks – korrelatsiooni liitumispunkti väljaehitamise ajaga;
• korraldada vähempakkumisi igal aastal perioodil 2025–2028, et tagada pakkujate rohkus, hea konkurents ning seeläbi madalaim toetuse määr;
• tagada, et riigimaade tuulikupositsioonide lisandumine pigem täiendaks olemasolevaid arendusi ja planeeringuid, mitte ei hakkaks nendega konkureerima ning sel moel juba käimasolevaid menetlusi aeglustama. Tulemuseks oleks kogu taastuvenergia arengu pidurdumine, mitte vastupidi;
• luua soodne keskkond elektriostulepingute (PPAde) sõlmimiseks;
• võimaldada tuuleparkide planeerimise jätkamist eriplaneeringu instrumendi kaudu, kui seeläbi on võimalik võita aega kogu arendusprotsessis.