Tarbimise juhtimine

Eelmine energia teekaart kirjeldas tarbimise juhtimise loogikat ja toimimise mehhanisme ning andis ülevaate 17. augustil 2022 toimunud ühe tunni hinnahüppe vastusena toimunud tarbimiskajast (tarbimise vähendamisest).

5. jaanuar 2024, mil elektri börsihinnad olid Eesti ja Soome piirkonnas 13 tunnil üle 1000 €/MWh, andis hea ülevaate ka Eesti tarbijate valmisolekust oma tarbimist kõrgete hindade tõttu pikema perioodi jooksul vähendada[1]. Nendel tundidel kahandasid tarbijad oma elektritarbimist 60–80 MWh/h, kõige suurema panuse andsid kodutarbijad. Kõige loiumalt reageeris hinnahüpetele avalik sektor, kus börsihinnaga ostvates tarbimispunktides sel päeval tarbimine isegi suurenes võrreldes fikseeritud hinnaga avaliku sektori tarbimispunktidega.

Samas paistis andmetest välja, et ise elektrit tootvad tarbijad on ka tarbimise juhtimisel aktiivsed: nende elektritarve vähenes sel päeval mõnel tunnil isegi kolmandiku võrra. Oluline on ka märkida, et tarbijad on muutumas järjest teadlikumaks tarbimise juhtimise mõjust: võrreldes 2021. aasta detsembris toimunud hinnahüpetega on tarbimise vähenemine hinnahüpete mõjul ligi kolmekordistunud. Samuti on muutunud bilansihaldurite pakkumiste profiil, mis järjest enam võtab arvesse ka tarbijate hinnatundlikkust.

Positiivse arenguna tarbimise juhtimise kontekstis on Elering sagedusturgude arendamise juures arvestanud ka elektrimüüjate kaudu tarbimise muutmise pakkumiste võimalusi sagedusturgudel. Seda toetab ka 15minutilisele bilansiperioodile üleminek. Kuidas see süsteem praktikas toimima hakkab, selgub 2025. aasta kestel. Arvestades sagedusturu toimivuse ebaselgust ja mõju suurust, oli mõistlik ka kliimaministri otsus katta esialgu seotud kulud ülekoormustasudest.

[1] https://arenguseire.ee/raportid/eesti-elektri-tarbimiskaja-ja-tootva-tarbimise-simulatsioonianaluus/