Soojus ja jahutus

Fossiilkütuste kasutamine soojuse tootmisel väheneb jõudsalt ja aastaks 2035 on see poole väiksem kui 2022. aastal. Fossiilkütused asendatakse peamiselt biokütuste ja soojuspumpadega, mis aitavad ühtlasi vähendada üldist kütuste tarbimist. Kliimakindla majanduse seaduse (eelnõu) järgi peab soojuse tootmine ja tarnimine olema aastaks 2040 täielikult CO₂-neutraalne. Hoonesektoris tähendab see kohalike kütteallikate heitmete vähendamist – võrreldes 2022. aastaga tuleb kasvuhoonegaaside (KHG) heitmeid kärpida 16% aastaks 2035 ja 37% aastaks 2040.

Hoonete rekonstrueerimine ja karmistuvad energiatõhususe nõuded mängivad suurt rolli soojusenergia vajaduse vähendamises. Kui 2022. aastal tarbiti hoonetes 12,7 TWh soojust, siis aastaks 2040 kahaneb see 8,8 TWh-ni. Kui aga tööstusettevõtteid peaks lisanduma (ENMAKi eelnõu), siis tööstuse soojusvajadus kasvab sama ajaga u 1 TWh võrra. Praeguses teekaardi täienduses sellega arvestatud ei ole. Samuti kasvab jahutusvajadus – 2022. aasta 3 GWh pealt vähemalt 35 GWh-le aastaks 2040, eriti ärihoonetes, mis omakorda suurendab kaugjahutuse arendamise vajadust.

Joonis 10. Soojuse tootmine 2022–2040 ja sama perioodi statistiline ning kogu CO₂ emissioon soojuse tootmisest. Kogu CO₂ emissioon sisaldab lisaks fossiilsetest kütustest tekkivale heitmele biokütuste põletamisest tekkivat heidet.

Kaugküttesektoris on eesmärk lihtne: muuta kaugküte tõhusamaks, vähendada soojuskadusid ja võtta kasutusele taastuvenergia ning tööstuse ja andmekeskuste heitsoojus. See tähendab torustike renoveerimist, võrgutemperatuuride alandamist ja kaugkütte elektrifitseerimist. Praegu on ligi 60% kaugküttes kasutatavatest kütustest hakkepuit. Alates 2023. aastast on kasutusel säästlikud puitkütuste tarneahelad, et tagada vastutustundlik tarne metsast kuni katlamajani.

Joonis 11. Hoonete, tootmise ja ülekande energiasäästumeetmetest tuleneb soojuse tootmise ning kaugkütte vajaduse vähenemine. Samal ajal suureneb taastuvkütuste ja -elektri kasutamine soojuse tootmisel.

Peamised tulevikusuunad ja soovitused

1. Fossiilkütustest loobumine. Katlad vahetatakse keskkonnasäästlike tehnoloogiate vastu, soojuspumpade osakaal suureneb. Maagaas asendatakse vähemalt 2,7 TWh ulatuses taastuvate allikate, sh biometaaniga.
2. Madalatemperatuurilise kaugkütte- ja taastuvenergialahenduste integreerimine ning soojussalvestite kasutuselevõtt.
3. Kaugküttevõrkude uuendamine. Võrgud vajavad kaasajastamist. Kuigi on rajatud 138 kilomeetrit uut ja kaasaegset torustikku ning umbes 70% Eesti kaugküttetorudest on praeguseks eelisoleeritud, on veel palju teha. Renoveerida tuleb u 500 km torustikku, et vähendada soojuskadusid (praegu kaob üle 650 GWh soojust aastas). Samuti peavad kaugküttevõrgud sarnaselt elektrivõrguga muutuma nutikamaks. Kasutusele tuleb võtta rohkem digilahendusi ja automaatikat, mille abil saab kaugküttevõrgu optimaalsematel režiimidel tööle panna.
4. Kaugküte linnades ja tiheasustusaladel on kindlasti üks paremaid ja eelistatumaid viise hoonete kütmisel. Viimase viie aastaga on kaugküttega liitunud üle 2200 hoone. Võimalusel tuleb kaugküttes rohkem kasutada tööstuse ja andmekeskuste heitsoojust.
5. Kaugjahutuse arendamine. Aastaks 2040 on linnades vaja rajada u 200 km jahutustorustikke. Praegused projektid Eesti suuremates linnades näitavad, et lokaalsed jahutuslahendused saab väga edukalt asendada tõhusama kaugjahutusega.
6. Riikliku renoveerimiskava järgi tuleb aastaks 2030 vähendada hoonete primaarenergia tarbimist vähemalt 16% ja aastaks 2035 juba 20–22% võrreldes 2020. aastaga. Hooneid peab renoveerima vastavalt pikaajalisele strateegiale, ja kuigi renoveerimist vajab üle 50 mln ruutmeetri erinevaid hooneid, siis vähemalt 25 mln ruutmeetriton vaja renoveerida aastaks 2040. Uuendusena on mängu tulnud heitevabade hoonete definitsioon, mis paneb fossiilkütustele punkti – aastaks 2028 peavad kõik avaliku sektori uued hooned ja 2030. aastaks kõik uued hooned olema heitevabad. Kõik olemasolevad hooned tuleb renoveerida heitevabaks aastaks 2050. Energiavajadus kaetakse taastuvate allikate või tõhusa kaugkütte ja -jahutusega, nii et kaugküttevõrkude arendus saab olema lähiaastatel väga oluline.
7. Põlevkivipiirkondade (nt Jõhvi, Kiviõli ja Narva) üleminek taastuvenergialahendustele – biomassikatlad ja soojuspumbad koos tööstuse heitsoojuse ja/või koos geotermaalsoojusega.
8. Sügava geotermaalenergia laialdasem kasutamine, seda nii hoonete lõikes kui ka kaugküttesüsteemides. Viimastes on sel aastal kasutusele võetud mitmeid sügava maasoojuse lahendusi.

Kokkuvõttes liigume tulevikku, kus soojus ja jahedus tulevad säästlikumalt ning nutikamalt. Põlevkiviajastu on lõppemas ja fossiilkütustest loobumine pole enam utoopia, vaid täiesti reaalne eesmärk.