Summaarne vaade

Energia teekaardi käesolev versioon valmib samaaegselt mitme olulise Eesti energiamajandust puudutava dokumendiga ning teekaardi koostamisel on analüüsitud kõigis neis sisalduvat informatsiooni. Olulisemad dokumendid on Eleringi varustuskindluse analüüs, energiamajanduse arengukava tööversioon ja Eleringi võrgu arenduse pikaajaline plaan.

Novembris 2024 avaldatud energiamajanduse arengukava (ENMAK) tööversioon kirjeldab ambitsioonikat riigi visiooni, mis valdavas osas kattub Rohetiigri visiooniga elektrimajanduse arengusuundade osas. Peamised küsitavused on seal seotud elektritarbimise kasvu ootustega: Rohetiigri praegused analüüsid, Eleringi varustuskindluse analüüs ning ekspertide hinnangud ei anna alust oluliseks tarbimise kasvuks või energiamahukate tööstuste rajamiseks Eestisse, juhul kui riik sihipäraste poliitikameetmetega olukorda ei muuda. ENMAKi aluseks olevad uuringud pärinevad suuresti majanduskriisieelsetest aastatest, mil prognoosid olidki optimistlikumad. Sellest tulenevalt tuleks kriitiliselt suhtuda ka elektrivõrkude ettearendamise programmidesse vältimaks põhjendamatuid üleinvesteeringuid ning pikaajaliste kohustuste võtmist riigile. Täiendavalt tuleb analüüsida Eesti–Läti üle Saaremaa ja läbi Liivi lahe kulgeva ühenduse põhjendatust ning põhjalikumalt ja täpsemalt on tarvis käsitleda taastuvenergia tasakaalustamiseks vajaliku salvestusvõimekuse tekitamist, pöörates rohkem tähelepanu salvestuse mahule, mitte ainult võimsusele, nagu praeguses ENMAKi versioonis kirjas.

Summaarne – soojus/jahutus, elekter, transpordikütused – energiatarbimine langes 30 TWh-ni 2022. aastal ja langeb u 27 TWh-ni 2031. aastaks ning u 20,5 TWh-ni 2040. aastaks (vt joonist 1). Seda juhul, kui rakenduvad teekaardis kirjeldatud arengud ja muutused energiamajanduses – suur roll sellise tulemuse saavutamiseks on sealjuures energiatõhususel ja -säästul hoonete renoveerimise kaudu.

Joonis 1. Energiatarbimise muutus

Elektritarbimise prognoose alandab ka oodatust tagasihoidlikum elektrisõidukitele ülemineku tempo. Soojuspumpade elektrinõudluse osas tuleb kriitiliselt üle vaadata nende elektritarbe riiklik statistika ja prognoosid: praegune metoodika annab moonutatud infot tarbitavate mahtude kohta, mis omakorda raskendab nõudluse prognooside tegemist.

Energiamajanduse keskkonnamõju hindamiseks on eraldi arvutatud nn statistiline heide, mis on aluseks ka riiklikule kasvuhoonegaaside inventuurile ja emissioonidega kauplemise süsteemile (ETS – emission trading system), ning olelusringi ehk elutsükli (LCA – lifecycle assessment) heide. Arvestatud on ainult energia tootmise ja kasutamisega seotud emissioone, st arvestust ei ole tehtud näiteks hoonete renoveerimisega seotud ega ka muude võimalike energiasäästumeetmete emissioonidele.

Arvestus on tehtud süsihappegaasi ekvivalentides (CO_2ekv) ja peamine alus on tonni CO_2ekv vastava energiaallika energeetilise väärtuse kohta. Statistilise emissiooni muutus on toodud joonisel 2 ja LCA muutus joonisel 3 Ülevaated kasutatud emissiooniühikutest – nii statistilise kui ka LCA osas – annab käesoleva aruande lisa 2.

Joonis 2. Energiasektori statistilise CO_2ekv muutus

Joonis 3. Energiasektori elutsüklipõhise süsinikuheite muutus

Statistiline emissioon langeb energiasektoris isegi negatiivseks – st elektritootmises seotakse mõnevõrra kasvuhoonegaase. See tuleneb asjaolust, et biometaanile on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt arvestatud negatiivne emissioonifaktor.

Investeeringuvajadused teekaardis prognoositud tegevuste realiseerumiseks ja tulemuste saavutamiseks on u 7,5 miljardit eurot. Sellele lisandub 8,5 mld eurot hoonete renoveerimiseks (vt joonist 4).

Joonis 4. Investeeringud valdkondade ja stsenaariumide lõikes, mln € (2022. a hindades)

Kokku rajatakse 974 MW uusi soojuse tootmise ja salvestamise võimsusi (u 90% soojuspumbad) ning 5450 MW uusi elektri tootmise ja salvestamise võimsusi.

Gaasielektrijaamad – millest 500 MW rajatakse eeldatavalt enne ja 250 MW pärast 2030. aastat – on peamiselt ette nähtud tipu- ja reservjaamadeks.