Lisad
Lisa 1. Metoodikate põhimõtted ja tulemuste kokkuvõtted
Lisandväärtuse arvutamine
Metoodika
Lisandväärtus on statistiline näitaja rahvamajanduse arvepidamises, mis väljendab toodangut rahalises väärtuses (miinus subsiidiumid), millest on maha lahutatud vahetarbimine ehk toodangu valmistamiskulud, v.a personalikulud, kulum ning tootmismaksud.
Lisandväärtus on suurus, mis on eelkõige kasutatav rahvamajanduse või tegevusalade arengu jälgimiseks ning riikide või piirkondade majanduste võrdlemiseks.
Käesolevas projektis on energiamajanduse lisandväärtus leitud kolme komponendi põhjal:
| Otsene lisandväärtus | Leitakse otsene, konkreetse toote tootmisega tekkiv lisandväärtus. Selleks on mudelis projekteeritud energia ja kütuste tootmise protsessid (tootmismahud, tulud, kulud). Lisandväärtus on arvutatud tööjõukulude, kulumi, neto tootmismaksude ja ärikasumi summana. Lisandväärtuse sisse kuulub ka lubatud heitkoguse ühikute ostmiseks tehtud kulud (sarnaselt tootmismaksudega). |
| Kaudne lisandväärtus | Kaudne lisandväärtus tekib tootmisprotsessiga seotud vahetarbimise kaudu. Eelduse kohaselt kasvab (kahaneb) vaadeldava toote tootmismahu kasvades (kahanedes) proportsionaalselt ka vahetarbimine ehk nende toodete ja teenuste tarbimine, mida kasutatakse analüüsitava toote tootmiseks. Kaudse lisandväärtuse leidmiseks on kasutatud rahvamajanduse sisend-väljundtabelitel põhinevat metoodikat, viimane näitab seoseid erinevate tegevusalade vahel ning lisandväärtuse teket. |
| Kaasnev (indutseeritud) lisandväärtus | Kaasnev lisandväärtus tekib lõpptarbimise muutuse kaudu, mille põhjuseks on muutused otseses ja kaudses tootmises ning nendega kaasnev sissetulekute/tulude kasv. Kaasneva lisandväärtuse mõõtmisel on arvesse võetud nii kodumajapidamiste (töötasude muutus), avaliku sektori (maksutulude muutus) kui ka ettevõtete (investeerimistegevus) lõpptarbimise muutuse mõju. Ka kaudse lisandväärtuse leidmiseks kasutati rahvamajanduse sisend-väljundtabelitel põhinevat metoodikat ja sellest tuletatud lõpptarbimise struktuuri. |
Lisandväärtus on seega seotud vastava aasta tootmismahtudega, võttes arvesse asjakohase energiakandja hindade prognoose.
Sisend-väljundraamistikul põhineva meetodi abil on võimalik arvesse võtta keerulisi seoseid erinevate tegevusalade vahel (tarne- ja tarbimisahelaid) ning lisandväärtuse ja lõpptarbimise struktuuri, mistõttu võimaldab see hinnata muutuste eeldatavat mõju kogu majandust läbivalt (otsesest, kaudset, kaasnevat, importi).
Järgnevas tabelis on toodud valitud tegevusalade lisandväärtuse koefitsiendid, mis sisaldavad nii otsest kui ka kaudset lisandväärtust. Koefitsient näitab, mitu eurot lisandväärtust tekib, kui vastava tegevusala toodet toodetakse (müüakse) ühe euro väärtuses.
Lisa tabel 1. Valitud tegevusalade lisandväärtuse koefitsiendid
| Tegevusala | Koefitsient |
| Biokütused – puiduhake | 0,751 |
| Biokütused – biometaan | 0,540 |
| Maagaas | 0,266 |
| Muud fossiilsed kütused – import | 0,030 |
| Bensiin ja diisel | 0,044 |
| Soojusenergia | 0,717 |
| Elektrienergia | 0,648 |
| Muu tooraine, kaubad ja materjal | 0,611 |
| Ehitus | 0,661 |
Koefitsient on seda madalam, mida suurem on eeldavalt impordi osakaal tootmissisendites. Näiteks maagaasi koefitsient sisaldab ainult Eestis toimuva müügitegevuse ja ülekandeteenusega seotud kulusid.
Käesolevas analüüsis on mõnevõrra kohandatud energiatootmise (elekter, soojus) tootmisprotsesse, arvestades taastuvenergia suurenevat osakaalu ning ka impordi osakaalu muutust elektrimajanduses.
Sisend-väljundraamistiku puuduseks on asjaolu, et see arvestab majanduse minevikustruktuuriga. Kuna eeldatakse, et struktuurimuutused majanduses on suhteliselt aeglased, koostab Statistikaamet Eestis sisend-väljundtabeleid iga viie aasta järel. Põhjuseks on ka tabeli koostamise keerukus – tabeli kokkupanek võtab aega kolm aastat (viimane tabel on 2020. aasta kohta).
Tulemuste kokkuvõte
Lisandväärtuse arvutuse koondtulemused on toodud järgnevas tabelis.
Lisa tabel 2. Lisandväärtus valdkondade ja stsenaariumide lõikes, mln €
| 2022 | 2030 | 2040 | |
| Elekter | 635 | 1060 | 1382 |
| Soojus | 772 | 805 | 777 |
| Biometaan | 0,2 | 141 | 169 |
| Vesinik | 0 | 6 | 14 |
| KOKKU | 1407 | 2012 | 2342 |
| % Eesti lisandväärtusest | 3,9% | 3,9% | 3,1% |
Numbrid on nominaalsed ehk arvestavad inflatsiooniga[1]. Seda arvestades näiteks soojusenergia tootmise lisandväärtus võrreldes praegusega reaalselt langeb – ka soojuse tarbimine energiaühikutes väheneb.
Reaalsetes väärtustes (ostujõu arvestuses) on lisandväärtus 2040. aastal kokku u 42% kõrgem kui aastal 2022, seda eelkõige elektritootmise, aga ka biometaani tootmise kasvust tingituna. Energiavaldkonna kasv ületab Eesti majanduskasvu tervikuna ja valdkonna osakaal riigi lisandväärtuses mõnevõrra kasvab.
Investeeringud
Metoodika
Arvutati uute tootmisvõimsuste investeeringud, st arvesse ei võetud asendusinvesteeringuid. Lisaks energiatootmise investeeringutele arvutati ka hoonete renoveerimise investeeringute summad.
Lähtekohaks olid prognoositud tootmismahud erinevate tehnoloogiate lõikes – juhul, kui tootmismaht kasvas, arvutati selleks vajalik tootmisvõimsus ning ühikuhindade alusel investeeringu vajadus. Investeeringu maksumusi indekseeriti kahe protsendiga aastas, välja arvatud uutel tehnoloogiatel, kus kasutati õppimisefekti arvestavat –0,5% suurust kasvumäära.
Elektritootmise investeeringute leidmisel arvestati lisaks ühiku maksumustele ka erinevate tehnoloogiate optimaalsete töötundidega (aastas).
Lisa tabel 3. Elektritootmise investeeringute eeldused
| Tehnoloogia | Maksumus | Töötunnid |
| tuh €/MW | h aastas | |
| Tuuleenergia | 1200 | 3329 |
| Päikeseelekter | 750 | 1000 |
| PHEJ | 2800 | 2400 |
| Väiketarbijate elektriakud | 792 | 1000 |
Samad eeldused soojuse tootmise investeeringute arvutamiseks on toodud järgnevas tabelis.
Lisa tabel 4. Soojuse tootmise investeeringute eeldused
| Maksumus | Töötunnid | |
| tuh €/MW | h aastas | |
| Suurtootmine | ||
| Uttegaasikatelde ümberehitus | 200 | 5000 |
| CHP-katlad | 700 | 6500 |
| Soojuspumbad | 650 | 5000 |
| Kaugjahutus | 800 | 1100 |
| Muud – salvestus | 1000 | 500 |
| Kohalik tootmine | ||
| Soojuspumbad | 900 | 5000 |
Kõige suurem investeeringute maht tekkis hoonete renoveerimisest, kus muutujateks olid renoveerimise maht (m2) ja maksumus (€/m2). Ülevaade arvutuste lähtekohtadest on toodud järgnevas tabelis.
Lisa tabel 5. Hoonete rekonstrueerimise investeeringute lähtekohad
| Maksumus | Renoveerimise maht | |
| €/m2 | mln m2 | |
| Üksikelamud | 400 | 2,2 |
| Korterelamud | 300 | 12,5 |
| Bürood, majutus | 500 | 2,0 |
| Kaubandus, teenindus, tööstus ja erihooned | 250 | 5,2 |
| Haridus ja tervishoid | 1100 | 1,9 |
| Laod/transpordihooned | 150 | 1,6 |
Hoonete renoveerimise mahtude ja maksumuste hindamisel võeti referentsiks TalTechi 2020. aastal läbi viidud uuring „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“. Mudelis jäävad prognoositud renoveerimise mahud mõnevõrra alla TalTechi poolt hinnatud renoveerimise vajadusele aastani 2040, v.a korterelamute osas – teatud hoonete kategooriates (nt üksikelamud) ei hinnatud TelTechi eesmärkide saavutamiseks vajalikku kasvu realistlikuks.
Biometaani tootmise investeeringud on hinnatud Eesti biometaani tootmise arendajate poolt ning lähtekohaks on 11 miljonit eurot 3 miljoni kuupmeetri (u 28 GWh) aastase tootmismahuga tootmisüksuse kohta. Investeeringu maksumus kasvab eelduse kohaselt 2% aastas. Biometaani tootmisüksuste kasv toimub seni, kuni saavutatakse eeldatav optimaalselt võimalik tootmismaht, s.o 117 miljonit kuupmeetrit ehk 1090 GWh aastas.
Nii nagu on varasemalt välja toodud, ei võetud arvesse asendusinvesteeringuid – kuna biometaani tootmisüksuste elueaks arvestatakse kümme aastat, tekib ka perioodi (2022–2040) sees üksuste asendamise vajadus. Toimiva tootmisüksuse asendamisel on investeeringute vajadus mõnevõrra väiksem – hinnanguliselt 6–7 miljonit eurot üksuse kohta.
Vesiniku tootmise investeeringu maksumus on arvestuslikult 6,7 miljonit eurot 500 tonni aastase tootmismahuga üksuse kohta. Investeeringu maksumuse muutus ajas arvestab nn õppimiskõveraga (learning curve) ning kasvab seetõttu mõnevõrra aeglasemalt, kui on üldine hindade kasv. Vesiniku tootmisüksuste arv kasvab vastavalt eeldatavale vesiniku tarbimisele Eestis, mis käesolevas mudelis on ette nähtud ainult transpordis.
Tulemuste kokkuvõte
Investeeringute maksumus on summaarselt toodud praeguses (2022. a) raha ostujõu väärtuses[2] järgmises tabelis.
Lisa tabel 6. Investeeringud valdkondade ja stsenaariumide lõikes, mln € (2022. a hindades)
| 2022–2030 | 2022–2040 | |
| Elekter | 3555 | 4835 |
| Soojuse tootmine | 343 | 635 |
| Biometaan | 395 | 395 |
| Vesinik | 15 | 29 |
| KOKKU | 4308 | 5894 |
| Hoonete renoveerimine | 4346 | 11 072 |
Hoonete renoveerimise investeeringud moodustavad kuni 2030. aastani 50% investeeringute kogumahust ning aastaks 2040 kasvab see 65 protsendini, kuna energiatootmises on 2030. aastaks suuremad investeeringud (maatuulepargid, salvestid) olulises osas tehtud.
Kasvuhoonegaaside arvestus
Metoodika
Eraldi on arvutatud nn statistiline heide, mis on aluseks ka riiklikule kasvuhoonegaaside inventuurile ja emissioonidega kauplemise süsteemile (ETS – emission trading system), ning olelusringi ehk elutsükli (LCA – lifecycle assessment) heide. Arvestatud on ainult energia tootmise ja kasutamisega seotud emissioone, st arvestust ei ole tehtud näiteks hoonete renoveerimisega seotud ega ka muude võimalike energiasäästumeetmete emissioonidele.
Arvestus on tehtud süsihappegaasi ekvivalentides (CO2ekv) ja peamine alus on tonni CO2ekv vastava energiaallika energeetilise väärtuse kohta. Ülevaated kasutatud emissiooniühikutest – nii statistilise kui ka LCA osas – annab käesoleva aruande lisa 2.
Lisaks lisas 2 toodud kütuste elutsükli (tootmine, transport, põletamine jm) emissioonile võeti LCA arvestuses arvesse ka energia tootmisüksuste (soojusmajandus ja elektritootmine) rajamise ning sõidukite tootmise ja ka utiliseerimisega seotud emissioonid. Nii lisandus näiteks elektritootmises 10 (maagaasijaamad, elektriakud, pumphüdrojaam) kuni 66 (päikesepargid) tonni CO2ekv toodetud gigavatt-tundi elektrienergia kohta.
Transpordis eristati sisepõlemismootoriga ja elektrisõidukeid – näiteks sõiduautodel oli 2022. aasta andmete alusel elektrimootoriga sõidukite emissioonitase u 36% kõrgem ning tulevikuks prognoositakse sisepõlemismootoriga autodega seotud emissiooni langust kiiremaks kui elektrimootoriga autodel. Sõidukite tootmise ja utiliseerimisega seotud emissioon moodustab siiski alla 10% sõidukite koguemissioonist (kuigi see osakaal ajas mõnevõrra kasvab).
Tulemuste kokkuvõte
Tulemuste kokkuvõte (2022. a ja 2040. a võrdlus) valdkondade lõikes on toodud järgnevas tabelis.
Lisa tabel 7. Kasvuhoonegaaside emissioonid aastatel 2022 ja 2040, mln t CO2ekv
| 2022 | 2040 | |||
| Statistiline | LCA | Statistiline | LCA | |
| Elekter | 5,5 | 8,9 | –0,2 | 1,0 |
| Soojus | 0,9 | 6,6 | 0,0 | 1,8 |
| Transport | 2,2 | 3,2 | 0,2 | 0,7 |
| KOKKU | 8,6 | 18,7 | 0,0 | 3,5 |
Tabelist on näha, et statistiline emissioon langeb soojuse tootmises isegi negatiivseks – st soojuse tootmises seotakse mõnevõrra kasvuhoonegaase. See tuleneb asjaolust, et biometaanile on Euroopa Liidu direktiivi[3] kohaselt arvestatud negatiivne emissioonifaktor.
Riigi maksulaekumine
Metoodika
Arvutati stsenaariumide võimalik mõju maksude laekumisele, sealhulgas arvestati ka erinevate tasudega – ressursi-, saastetasud. Arvestati praegu kehtivate määradega – sealjuures eeldati aktsiisimäärade, keskkonna- ja ressursitasude 2% suurust kasvu aastas. Aktsiisitulude arvutamisel võeti arvesse praegust alandatud aktsiiside taset (elekter, diisel, maagaas) ning aktsiisimäärade taastumist aastaks 2022.
Täiendavalt arvestati maksutuludega lisandväärtuselt, Eesti keskmisest maksukoormusest lähtuvalt – eelduse kohaselt on üldine maksulaekumine seotud lisandväärtusega (tööjõu-, tarbimis-, kasumimaksud) ning lisandväärtuse muutus toob proportsionaalselt kaasa ka maksulaekumiste muutuse. Eestis on viimase viie aasta keskmine maksukoormuse suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) olnud suhteliselt stabiilselt 34% ligidal; lisandväärtusesse, mis on SKP peamine komponent (viimase kümne aasta keskmisena 87% SKPst), oleks vastav suhe u 39%.
Lisaks peab riik arvestama ka kasvuhoonegaaside kvoodi müügist laekuvate tulude vähenemise või isegi kadumisega ajas – kuna seda käesoleva töö stsenaariumid eeldatavalt ei mõjuta, ei ole kvoodimüügi tulu eraldi välja toodud.
Tulemuste kokkuvõte
Tulemuste kokkuvõte aastate ja stsenaariumide lõikes on toodud järgnevas tabelis.
Lisa tabel 8. Riigi maksutulud ja tasud aastate ning stsenaariumide lõikes, mln €
| 2022 | 2030 | 2040 | |
| Elektriaktsiis | 28 | 56 | 66 |
| Elektritootmise keskkonnatasud | 58 | 31 | 0 |
| Soojuse tootmise maksud ja tasud | 26 | 10 | 1 |
| Transpordikütuste aktsiis | 429 | 314 | 128 |
| Maksud lisandväärtuselt | 551 | 788 | 918 |
| KOKKU | 1093 | 1199 | 1112 |
Eriti oluliselt mõjutab maksulaekumisi transpordikütuste aktsiisi vähenemine. Seda kompenseerivad mõningal määral lisandväärtuse maksud ja elektriaktsiis, kuid reaalselt (inflatsiooni arvestades) jäävad energiavaldkonnaga seotud maksulaekumised aastal 2040 siiski märkimisväärselt madalamateks kui praegu.
Lisa 2. Sisendid kasvuhoonegaaside ja kütteväärtuste arvutamiseks
| Kütuseliik | Ühik | Statistiline heide | Olelusring heide, tCO2/GWh | Alumised kütte–väärtused, MWh / ühik | ||
| Süsiniku eriheide (qc) tC/TJ | tCO2eq / GWh | tCO2eq / ühik | ||||
| Turbabrikett (niiskussisaldus2 ≤ 20%) | t | 28,9 | 381,2 | 1,6 | 4,2 | |
| Tükkturvas (niiskussisaldus2 ≤ 40%) | t | 28,9 | 381,2 | 1,3 | 3,4 | |
| Freesturvas (niiskussisaldus2 ≤ 50%) | t | 28,9 | 381,2 | 1,1 | 2,8 | |
| Eesti põlevkivi: | ||||||
| Tolmpõletamisel | t | 27,9 | 367,4 | 0,9 | 472,7 | 2,6 |
| Keevkihtpõletamisel | t | 26,9 | 355,3 | 0,9 | 390,9 | 2,6 |
| Tahke biomass (puit) | ||||||
| Küttepuud, segapuit (NB! Rummimeeter) | 000′ m3 | 29,9 | 394,4 | 512,7 | 433,8 | 1300 |
| Küttepuud, kask | 000′ m3 | 29,9 | 394,4 | 591,6 | 433,8 | 1500 |
| Puiduhake | 000′ m3 | 29,9 | 394,4 | 315,5 | 433,8 | 800 |
| Halupuit (niiskussisaldus2 ≤ 20%) | t | 29,9 | 394,4 | 1,6 | 433,8 | 4,1 |
| Toornafta | t | 20,0 | 263,8 | 3,1 | 11,7 | |
| Vedelgaas (propaan + butaan; LPG?) | t | 17,2 | 226,9 | 2,9 | 265,0 | 12,8 |
| LNG | t | 210,0 | 2,8 | 339,5 | 13,5 | |
| Bensiin | t | 18,9 | 249,3 | 3,0 | 335,5 | 12,2 |
| Diislikütus | t | 20,2 | 266,4 | 3,1 | 342,0 | 11,7 |
| Raske kütteõli | t | 21,1 | 278,3 | 3,0 | 10,8 | |
| Kerge kütteõli | t | 19,6 | 258,5 | 3,0 | 11,7 | |
| Põlevkiviõli = raske kütteõli | t | 21,1 | 278,3 | 3,0 | 10,8 | |
| Muud õlid | t | 20,0 | 263,8 | |||
| Maagaas (ka biometaan) | 000′ m3 | 15,3 | 201,8 | 1,9 | 249,5 | 9,3 |
| Biometaan | 000′ m3 | -316,8 | -2,9 | -269,1 | 9,3 | |
| Biogaas1 | 000′ m3 | 15,3 | 201,8 | 1,2 | 6,0 | |
| Põlevkivigaas/uttegaas/poolkoksigaas (tahke soojuskandja meetodil) | 000′ m3 | 18,9 | 248,8 | 3,0 | 296,5 | 12,2 |
| Vesinik | t | 32,8 | 33,3 | |||
| Bioetanool = biobensiin | t | 1,9 | 303,3 | |||
| Biodiisel | t | 320,4 | ||||
Allikad: Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvustusliku määramise meetodid”; www.envir.ee/sites/default/files/p6levkivi6li_toostuse_pvt_aruanne_05_07_2013.pdf; www.kik.ee/sites/default/files/uuringud/eriheited_aruanne_2015.pdf;www.riigiteataja.ee/aktilisa/1061/0201/7008/KKM_m41_Lisa1.pdf; www.riigiteataja.ee/aktilisa/1181/0201/2001/MKM_m63_lisa4.pdf;
Lisa 3. Seiresüsteemid
Seiresüsteemi põhieesmärk on hoone või portfelli energeetiline haldamine. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vajalik ülevaade hoonepõhiselt kuludest, nende muutustest ajas ning andmed peavad olema adekvaatsed ja võrreldavad. Tänapäevased süsteemid võimaldavad:
- luua visuaalse pildi portfelli energeetika haldamiseks;
- hinnata ja analüüsida energiakulusid ning neid optimeerida;
- analüüsida hoonete energiakulusid portfelliüleselt;
- võtta vastu tarku otsuseid hoonete renoveerimiseks ja auditeerimiseks;
- hinnata realiseeritud projektide mõju ja tulemusi;
- hinnata hoone energiamärgist ja selle mõjutegureid;
- hinnata energeetilist CO2 jalajälge ja selle muutust ajas;
- raporteerida tulemusi reaalajas.
Seiresüsteemide kasutuselevõtu tasuvus on üldjoontes kohene. Keskmiselt hoitakse korrektse info omamise ja optimeerimise kaudu kokku kuni 5% hoonete energiakulust ning otsused on läbi mõeldud. Vale hoone renoveerimine või õige hoone renoveerimata jätmine osutub tulevikku vaatavalt väga kalliks ning seda on tarvis vältida.
Lisa 4. Olulisemad rahvamajanduse näitajad
| Aasta | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | 2029 | 2030 |
| SKP jooksevhindades (mln €) | 36 438 | 38 182 | 39 214 | 41 627 | 43 917 | 45 988 | 48 165 | 50 087 | 52 065 |
| Lisandväärtus (mln €) | 27 192 | 28 494 | 29 264 | 31 065 | 32 774 | 34 319 | 35 944 | 37 379 | 38 855 |
| SKP nominaalkasv | 15,9% | 4,8% | 2,7% | 6,2% | 5,5% | 4,7% | 4,7% | 4,0% | 3,9% |
| SKP reaalkasv | 0,1% | –3,0% | –1,0% | 2,1% | 2,7% | 2,3% | 2,3% | 2,0% | 1,9% |
| Tarbijahinnaindeks | 19,4% | 9,2% | 3,8% | 5,0% | 3,2% | 2,3% | 2,2% | 2,0% | 2,0% |
| Keskmine kuupalk (€) | 1645 | 1833 | 1944 | 2042 | 2143 | 2246 | 2 354 | 2 457 | 2 563 |
| Palgakasv | 11,6% | 11,5% | 6,0% | 5,1% | 5,0% | 4,8% | 4,8% | 4,4% | 4,3% |
| Rahvaarv – põhiprognoos (tuh) | 1325 | 1324 | 1323 | 1323 | 1322 | 1321 | 1321 | 1 320 | 1 318 |
| 2031 | 2032 | 2033 | 2034 | 2035 | 2036 | 2037 | 2038 | 2039 | 2040 | |
| SKP jooksevhindades (mln €) | 54 126 | 56 260 | 58 468 | 60 794 | 63 202 | 65 667 | 68 180 | 70 790 | 73 536 | 76 383 |
| Lisandväärtus (mln €) | 40 393 | 41 985 | 43 633 | 45 368 | 47 166 | 49 005 | 50 881 | 52 828 | 54 878 | 57 003 |
| SKP nominaalkasv | 4,0% | 3,9% | 3,9% | 4,0% | 4,0% | 3,9% | 3,8% | 3,8% | 3,9% | 3,9% |
| SKP reaalkasv | 1,9% | 1,9% | 1,9% | 1,9% | 1,9% | 1,9% | 1,8% | 1,8% | 1,8% | 1,8% |
| Tarbijahinnaindeks | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% | 2,0% |
| Keskmine kuupalk (€) | 2673 | 2788 | 2906 | 3029 | 3156 | 3288 | 3425 | 3566 | 3 713 | 3 864 |
| Palgakasv | 4,3% | 4,3% | 4,3% | 4,2% | 4,2% | 4,2% | 4,2% | 4,1% | 4,1% | 4,1% |
| Rahvaarv – põhiprognoos | 1312 | 1310 | 1309 | 1307 | 1305 | 1303 | 1301 | 1300 | 1 298 | 1 297 |
Allikad: Rahandusministeerium, Statistikaamet
[1] Kui arvestada näiteks 2% suuruse inflatsiooniga (raha ostujõu vähenemisega), on üks 2030. a euro täna väärt u 0,82 eurot ning 2040. a oma u 0,69 eurot.
[2] Kuigi üldiselt ehitati mudel üles nominaalsena, on pika perioodi rahaliste väärtuste liitmine otstarbekas teha praegustes hindades või praegust raha ostujõudu arvestades.
[3] DIRECTIVE (EU) 2018/2001 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources